Abruka saar asub Saaremaas lõunas.
Roomassaare sadamast umbes 4 kilomeetri kaugusel. Saare pindala on 8,78
km². Kuna Abruka on veidi väljavenitatud kujuga ja teda
ümbritsevad saared , siis see asjaolu on pannud lendama
esivanemate fantaasia. Nii on Abruka tekke kohta mitu muistendit.
Üks jutustab järgmise loo.
Põduste
jõe kaldal kasvanud kunagi hallidel aegadel suur kuuse mets, kus
elanud üks suur kurg. Sinna metsa sattunud jalutama Saaremaa
vägilane Suur Tõll. Kui kurg teda näinud,
tõusnud ta hirmuga mere poole lendu. Suur Tõll
tõmmanud maast suure kuuse üles ja lennutanud kurele
järele. Kuusk löönudki kure surnuks ja see kukkunud
merre. Kuna aga tegemist oli suure kurega, siis tekkis temast Abruka
saar.
Abruka saarel asus samanimeline riigimõis-
Abruka (sks.k. Abro, vanasti Abbruch, Abbrick, Abbruk, Abro).
Mõisa tekkeajaks arvatakse keskaja lõppu. Saarel aga
polnud ainustki talurahva asulat ja seda ei peetud ka soovitavaks, sest
hobusekasvatusega tegeleva mõisahärra meelest oleksid
kannatanud sellest karjamõisa heina- ja karjamaad. Mõisa
majandati Sõrves elavate talupoegade abil. Talurahva asustus
levis saarele peamiselt alles XVIII sajandil. Aastasadu on Abrukal
elatist teenitud kalapüügi ja põllumajandusega. Hea
pildi siinsest elust 19. sajandi lõpus ja 20 sajandi algupoolel
annab A.Uustulnd oma raamatus “Tuulte tallermaa”. Seose suurte
ühiskondlik-poliitiliste muutustega on elanike arv saarel pidevalt
vähenenud. 1922.a. elas saarel 150, 1959.a. 111, 1967.a. 93,
1974.a. 65, 1984.a. 36 ja 200.a. 25 inimest. Aastatel 1883-1972 said
väikesed saareelanikud alghariduse kohalikus kooli, praegu
käivad saare elanike järglased tarkust taga nõudmas
Kuressaare koolides.
Abrukal on oma osa ka eesti tuletornide ehitamise
ajaloos. Nimelt avati 1845.a Peterburi ja Riia vahel aurulaeva liin ja
siinses kariderohkes meres oli vaja tagada laevade
navigatsiooniturvalisus. Nii ehitati 1897.a. Abrukale puittuletornid.
Eesti vabariigi ajal hakati neid uuendama ja nii kuulutati Abruka
ülemise tuletorni projektile välja üleriiklik konkurss.
Selle võitis tollase Tallinna Tehnikumi õppejõud
insener F.Adolf ja tema projekti järgi püstitas 1931.a. 2
meetrise läbimõõduga ja 36 m kõrguse
raudkonstruktsiooniga tuletorni firma “Arronet ja Bonstedt”. Vaatamata
saare väiksusele on Abruka nimi kinnistunud ka eesti
kultuurikaardile. Siin 1940.a. sündinud kaksikvendade Jüri ja
Üle Tuuliku loomingu juured on saare looduses, inimestes ja
ajaloos. Eriti südamlikult on Abrukat, tema inimesi ja nende
elufilosoofiat kujutanud Jüri Tuulik. Samast perest pärit
Salme Tuuliku “Abruka valssi” teab aga peast iga eestlane. On teada, et
1920.a. külastas puhkusel ajal saart A.H.Tammsaare.
